Lihula kutsub! 2. preemia Lihulast

EV100 Lihula peatänava konkurss *** Reconstruction of the centre of Lihula

Location: Lihula, Estonia

Client: Lääneranna Vald *** Lääneranna County

Size: 30 000 m2

Status: Competition, 2020 --- 2nd prize

Competition team: Ivar Lubjak, Maria Pukk

*

*

*

Lihulas on palju vaevu aimatavaid keskaja jälgi ning erinevaid ajaloolisi kihistusi. Seda isegi ja eriti väikeobjektide – sammaste tasandil. 

Avalik ruum on kohati metsik, erinevad kihistused on segamini ja tähistamata ning mõjuvad peidus olevana. Vaja on kohad tähistada, et Lihula jutustaks oma lugu. Vaja on õhkõrna kihistuste ühendust, delikaatset sekkumist ja linnaruumi korrastamist, et avada Lihula süda ja sisu. 

Uus Lihula keskus on äratuntava identiteediga koht. Sekkumine laseb ajalool esile tulla ning seob erinevad kohad üheks ruumiks sillutise, väikevormide ja haljastuse abil. Loodavate objektide vormi- ja materjalikeel on lihtsad, lastes keskkonnal särada.

Lihtsustatud varjemustrist sillutise rütm algab Konsumi esisel aktiivsel väljakualal Tallinna tänaval ning viib kõndija mööda mõttelist telge mõisani. Kultuurmaja ees asub uus sündmusruum, mis on märgistatud samasuguse sillutisega. Muster viitab looduses liikumisele ja loodusega tihedalt seotud olemisele. Seda sama lugu räägivad ka haljastusse valitud taimed – erinevad kõrrelised, dekoratiivsed alleepuud.

TUULIK

Lihula tuulikust tulev valgusvihk on maamärk, mis paistab Virtsu-Risti maanteele ja annab möödasõitjatele märku, et midagi on toimumas.

Nüüd ei saa Lihulast lihtsalt mööda kihutada.

Valgusvihk on erinevatel tähtpäevadel erinev: Eesti Vabariigi aastapäev –   sinine, Kevadpühad – heleroheline, Jaanipäev – roheline, MAFF – tumeroheline, Jõulud – punane, laadapäevad – valge, PRIDE – vikerkaarevärviline  jne.

SAMBAD

Sambad on tugev Lihula identiteet. Sambaid on palju ja erinevaid ning need pole hetkel tajutavad. Obeliskid ja mälestusmärgid on Elisabethi kiriku aias, Vabaduse pargis on Vabadussõja mälestussammas ja kivi kahe karuga, sambad ümbritsevad mõisa ja mõisa parki, valgustitega sambad on Kultuurimajal, suured sambad on hoonetel – mõisa peamajal, aidal, Kultuurimajal ja Jaani kõrtsil Tallinna maantee ääres, ka tuulikut võiks pidada üheks suureks sambaks. 

Sambad tuleb korrastada, välja valgustatda ja eksponeerida neile väärikal moel.

VAREMED JA VÄLJAKAEVAMISED

Varemed ja väljakaevamised (konserveeritud, osad ka kerge katusega kaetud (vene kirik), osad uinuvas olekus). Varemed on konserveeritud ja tähistatud. Kihistus on avatud. Pargilikult kasutatavad on peale linnuse varemete ka mõisa viinavabriku, tsistertslaste nunnakloostri ja esimese Elisabethi kiriku varemed (vabaõhukontserdid). Vene kirikut kasutatakse sündmusruumina, näitus, loengud, vabaõhukino. Paigaldatud on ajutine katus, seinad on konserveeritud, põrand valatud. Tornis on vaateplatvorm. Kirikuaed korrastatud. Viinavabriku varemetesse võib perspektiivselt rajada näiteks palmimaja, mis haakuks mõisa inglise ja regulaarstiilis parkidega.

VALGUSTUS

Lihula valgustus on kolme tüüpi. Lineaarne tänavavalgustus. Hajus pargialade maapinda süvistatudvalgustus (silmapaistvad puud). Monumentaal / fassaadivalgustus (hooned, mälestusmärgid).

HALJASTUS 

Linna haljastuse selgroo moodustavad peatänava ja suuremate kõrvaltänavate alleed. Alleepuuna on kasutatud hariliku pihlaka vormi Autumn Spire, mis on madalakasvuline, intensiivse sügisvärviga ja linnahaljastuses vastupidav puu. Alleed ühendavad erinevaid pargialasid. Mõisa inglise stiilis park on perspektiivselt ühendatud üle vallimäe ja silla regulaarpargiga (perspektiivselt taastatav). Suuremaid alasid, nt Kultuurimaja ees asuv väljaku parklapoolne külg, ääristatakse erinevate kõrrelistega, et tekitada dünaamilist ruumi ja suhestuda lähedalasuva ranna-ala – Matsaluga. Puudealune ala ja suuremad madalad haljasruudud on kaetud kivirike, liivateede jt Eestile iseloomulike ja vastupidavate ning putukaid linna meelitavate pinnakattetaimedega. Aktsentidena on Tallinna tänaval kasutatud lumepallipõõsaid, mis loovad pidulikkust ja on efektsed pilgupüüdjad.

ISTMED, PIIRDED, SERVAD

Lihulale on omased erinevad piirded ja servad – hekkpiire (lumepallipõõsad), nõlvpiire, kiviaed, sepisaed. Neid korrastatakse. Piki Tallinna tänavat paigutatakse istmed, samuti tiigisaarele ja Kultuurimaja ette. Arvestatud on, et Lihula elanikkond on vananev, mh hooldekodu asukad, ning linnas peab olema mugav liikuda kõikidel elanikel. Kuna märgilisi detaile ja ilusat arhitektuuri ning kihistust on palju, on ka peatumis- ja puhkamisvõimalusi palju.

SILLUTIS

Sillutis ja tasapinnad – tänav, rada, väljak, kaldpind. Eksponeeritud keskaegne tänavasillutis Tallinna ja Kopli tänavate ristmikul. Loodud Lihulale unikaalne lihtsustatud varjemuster, mis muudab suured ruumid intiimsemaks, samas ei mõju liigselt domineerivalt.

Tallinna tänav on jäetud kahesuunaliseks 1 + 1 sõidureaga. Sopistused tekivad bussipeatuste kohal, jalakäijate ülekäigukohad eenduvad ning sunnivad autosid aeglustama.

Ühes tasapinnas, hoonest hooneni ala, jagatud tänavaruum on tekitatud Konsumi kaupluse ette Kopli ja Jaama tänavate vahele.

Tallinna peatänav on puiestee. Autoliiklus on eraldatud jalakäijatest haljasribaga või istutuskastidega (Argipäeva keskväljak).

LIHULA AJATELG

Kultuurimaja esisel väljakul on kaugele paistev Lihulat tutvustav ajatelg. Ajatelg on esimene, pikk ja sisutiheda teksti ning pildimaterjaliga kaetud teraslehest väikevorm, mida linna külaline märkab ning millel olevat infot kasutatdes saab linna avastama minna.

VÄIKEVORMID

Lihulale omased tumeda viimistlusega terasest väikevormid arvestavad Eestis kehtivate normide ning kõikikaasavuse põhimõtetega. Valgustus on led-tehnoloogial põhinev. Valgusti mast on jalakäijale sobiva kõrgusega 4 m (linnaäärses osas 6 m) ning valmistatud tumeda viimistlusega terasprofiilidest. 

Istmed arvestavad ergonoomiga ning on sobiva kaldega ja selga toetavad, Istutuskastid annavad võimaluse hooajati taimi vahetada ning luua seeläbi erinevaid meeleolusid, eraldada autoliiklust jalakäiate aladest.

PÜHAPÄEVA KESKVÄLJAK

Kultuurimaja esine väljak on esindussündmuste väljak.

Lihula ajatelg. Välikohvik.10 purskkaevu. Istumiskohad. Visuaalne ühendus mõisa ja tiigisaarega.

Võimalikud üritused – paraadid, Perfomance, Eesti Looduse Aastafoto näitus, MAFF väliüritused.

Kultuurimaja kõrval paiknevat parklat on laiendatud, säilitatud läbisõit Nõlva tänava kinnistutele. Parklasse on kavandatud 55 parkimiskohta.

ARGIPÄEVA KESKVÄLJAK

Konsumi kaupluse esine laiem Tallinna tänavaala lõik Kopli ja Jaama tänavate vahel on argipäevasündmuste väljak, hoonest hooneni ühes tasapinnas jagatud linnaruum. Koht, kuhu koondub igapäevane tegevus.

Turukioskid. Bussipeatus. Konsumi kaupluse äriala.

Kaupluse taga parkla linna külalistele ca 70 parkimiskohta. Konsumi esine ala on autodest vabastatud tekitades avara hoonete esise ala.

Laadapäevadel suletakse liiklus. Autode läbipääs toimub Aia – Pioneeri –Jaama tänavate kaudu.