Lihula kutsub! 2. preemia Lihulast

EV100 Lihula peatänava konkurss *** Reconstruction of the centre of Lihula

Location: Lihula, Estonia

Client: Lääneranna Vald *** Lääneranna County

Size: 30 000 m2

Status: Competition, 2020 --- 2nd prize

Competition team: Ivar Lubjak, Maria Pukk

*

*

*

Lihulas on palju vaevu aimatavaid keskaja jälgi ning erinevaid ajaloolisi kihistusi. Seda isegi ja eriti väikeobjektide – sammaste tasandil. 

Avalik ruum on kohati metsik, erinevad kihistused on segamini ja tähistamata ning mõjuvad peidus olevana. Vaja on kohad tähistada, et Lihula jutustaks oma lugu. Vaja on õhkõrna kihistuste ühendust, delikaatset sekkumist ja linnaruumi korrastamist, et avada Lihula süda ja sisu. 

Uus Lihula keskus on äratuntava identiteediga koht. Sekkumine laseb ajalool esile tulla ning seob erinevad kohad üheks ruumiks sillutise, väikevormide ja haljastuse abil. Loodavate objektide vormi- ja materjalikeel on lihtsad, lastes keskkonnal särada.

Lihtsustatud varjemustrist sillutise rütm algab Konsumi esisel aktiivsel väljakualal Tallinna tänaval ning viib kõndija mööda mõttelist telge mõisani. Kultuurmaja ees asub uus sündmusruum, mis on märgistatud samasuguse sillutisega. Muster viitab looduses liikumisele ja loodusega tihedalt seotud olemisele. Seda sama lugu räägivad ka haljastusse valitud taimed – erinevad kõrrelised, dekoratiivsed alleepuud.

TUULIK

Lihula tuulikust tulev valgusvihk on maamärk, mis paistab Virtsu-Risti maanteele ja annab möödasõitjatele märku, et midagi on toimumas.

Nüüd ei saa Lihulast lihtsalt mööda kihutada.

Valgusvihk on erinevatel tähtpäevadel erinev: Eesti Vabariigi aastapäev –   sinine, Kevadpühad – heleroheline, Jaanipäev – roheline, MAFF – tumeroheline, Jõulud – punane, laadapäevad – valge, PRIDE – vikerkaarevärviline  jne.

SAMBAD

Sambad on tugev Lihula identiteet. Sambaid on palju ja erinevaid ning need pole hetkel tajutavad. Obeliskid ja mälestusmärgid on Elisabethi kiriku aias, Vabaduse pargis on Vabadussõja mälestussammas ja kivi kahe karuga, sambad ümbritsevad mõisa ja mõisa parki, valgustitega sambad on Kultuurimajal, suured sambad on hoonetel – mõisa peamajal, aidal, Kultuurimajal ja Jaani kõrtsil Tallinna maantee ääres, ka tuulikut võiks pidada üheks suureks sambaks. 

Sambad tuleb korrastada, välja valgustatda ja eksponeerida neile väärikal moel.

VAREMED JA VÄLJAKAEVAMISED

Varemed ja väljakaevamised (konserveeritud, osad ka kerge katusega kaetud (vene kirik), osad uinuvas olekus). Varemed on konserveeritud ja tähistatud. Kihistus on avatud. Pargilikult kasutatavad on peale linnuse varemete ka mõisa viinavabriku, tsistertslaste nunnakloostri ja esimese Elisabethi kiriku varemed (vabaõhukontserdid). Vene kirikut kasutatakse sündmusruumina, näitus, loengud, vabaõhukino. Paigaldatud on ajutine katus, seinad on konserveeritud, põrand valatud. Tornis on vaateplatvorm. Kirikuaed korrastatud. Viinavabriku varemetesse võib perspektiivselt rajada näiteks palmimaja, mis haakuks mõisa inglise ja regulaarstiilis parkidega.

VALGUSTUS

Lihula valgustus on kolme tüüpi. Lineaarne tänavavalgustus. Hajus pargialade maapinda süvistatudvalgustus (silmapaistvad puud). Monumentaal / fassaadivalgustus (hooned, mälestusmärgid).

HALJASTUS 

Linna haljastuse selgroo moodustavad peatänava ja suuremate kõrvaltänavate alleed. Alleepuuna on kasutatud hariliku pihlaka vormi Autumn Spire, mis on madalakasvuline, intensiivse sügisvärviga ja linnahaljastuses vastupidav puu. Alleed ühendavad erinevaid pargialasid. Mõisa inglise stiilis park on perspektiivselt ühendatud üle vallimäe ja silla regulaarpargiga (perspektiivselt taastatav). Suuremaid alasid, nt Kultuurimaja ees asuv väljaku parklapoolne külg, ääristatakse erinevate kõrrelistega, et tekitada dünaamilist ruumi ja suhestuda lähedalasuva ranna-ala – Matsaluga. Puudealune ala ja suuremad madalad haljasruudud on kaetud kivirike, liivateede jt Eestile iseloomulike ja vastupidavate ning putukaid linna meelitavate pinnakattetaimedega. Aktsentidena on Tallinna tänaval kasutatud lumepallipõõsaid, mis loovad pidulikkust ja on efektsed pilgupüüdjad.

ISTMED, PIIRDED, SERVAD

Lihulale on omased erinevad piirded ja servad – hekkpiire (lumepallipõõsad), nõlvpiire, kiviaed, sepisaed. Neid korrastatakse. Piki Tallinna tänavat paigutatakse istmed, samuti tiigisaarele ja Kultuurimaja ette. Arvestatud on, et Lihula elanikkond on vananev, mh hooldekodu asukad, ning linnas peab olema mugav liikuda kõikidel elanikel. Kuna märgilisi detaile ja ilusat arhitektuuri ning kihistust on palju, on ka peatumis- ja puhkamisvõimalusi palju.

SILLUTIS

Sillutis ja tasapinnad – tänav, rada, väljak, kaldpind. Eksponeeritud keskaegne tänavasillutis Tallinna ja Kopli tänavate ristmikul. Loodud Lihulale unikaalne lihtsustatud varjemuster, mis muudab suured ruumid intiimsemaks, samas ei mõju liigselt domineerivalt.

Tallinna tänav on jäetud kahesuunaliseks 1 + 1 sõidureaga. Sopistused tekivad bussipeatuste kohal, jalakäijate ülekäigukohad eenduvad ning sunnivad autosid aeglustama.

Ühes tasapinnas, hoonest hooneni ala, jagatud tänavaruum on tekitatud Konsumi kaupluse ette Kopli ja Jaama tänavate vahele.

Tallinna peatänav on puiestee. Autoliiklus on eraldatud jalakäijatest haljasribaga või istutuskastidega (Argipäeva keskväljak).

LIHULA AJATELG

Kultuurimaja esisel väljakul on kaugele paistev Lihulat tutvustav ajatelg. Ajatelg on esimene, pikk ja sisutiheda teksti ning pildimaterjaliga kaetud teraslehest väikevorm, mida linna külaline märkab ning millel olevat infot kasutatdes saab linna avastama minna.

VÄIKEVORMID

Lihulale omased tumeda viimistlusega terasest väikevormid arvestavad Eestis kehtivate normide ning kõikikaasavuse põhimõtetega. Valgustus on led-tehnoloogial põhinev. Valgusti mast on jalakäijale sobiva kõrgusega 4 m (linnaäärses osas 6 m) ning valmistatud tumeda viimistlusega terasprofiilidest. 

Istmed arvestavad ergonoomiga ning on sobiva kaldega ja selga toetavad, Istutuskastid annavad võimaluse hooajati taimi vahetada ning luua seeläbi erinevaid meeleolusid, eraldada autoliiklust jalakäiate aladest.

PÜHAPÄEVA KESKVÄLJAK

Kultuurimaja esine väljak on esindussündmuste väljak.

Lihula ajatelg. Välikohvik.10 purskkaevu. Istumiskohad. Visuaalne ühendus mõisa ja tiigisaarega.

Võimalikud üritused – paraadid, Perfomance, Eesti Looduse Aastafoto näitus, MAFF väliüritused.

Kultuurimaja kõrval paiknevat parklat on laiendatud, säilitatud läbisõit Nõlva tänava kinnistutele. Parklasse on kavandatud 55 parkimiskohta.

ARGIPÄEVA KESKVÄLJAK

Konsumi kaupluse esine laiem Tallinna tänavaala lõik Kopli ja Jaama tänavate vahel on argipäevasündmuste väljak, hoonest hooneni ühes tasapinnas jagatud linnaruum. Koht, kuhu koondub igapäevane tegevus.

Turukioskid. Bussipeatus. Konsumi kaupluse äriala.

Kaupluse taga parkla linna külalistele ca 70 parkimiskohta. Konsumi esine ala on autodest vabastatud tekitades avara hoonete esise ala.

Laadapäevadel suletakse liiklus. Autode läbipääs toimub Aia – Pioneeri –Jaama tänavate kaudu.

Let It Be – Viimsi Tammede park

Viimsi Tammede park *** Viimsi Oaks Park 

Location: Viimsi, Estonia

Client: Viimsi Vallavalitsus *** Viimsi Parish

Size: 43 100 m2

Status: Competition, 2017 --- shared 1st honourable prize

Competition team: Ivar Lubjak & Maria Pukk

Viimsi Tammede park asub Haabneeme keskuses ning on tulevikus Viimsi valla ESINDUSPARGI funktsiooniga roheala, mida ümbritsevad olulise tähtsusega hooned.

Põhjast ja läänest piirneb maa-ala väikeelamute rajooniga. Lõunast Tammepõllu tänava korterelamute kvartaliga. Ala lõunapiirile Tammepõllu tee äärde on kavandatud Viimsi riigigümnaasium. Viimsi-Randvere tee poole on planeeritud Viimsi spordihoone ja Arengukeskus.

Tammede park on avar ja kutsuv VÄLI, see on koht, kuhu saab aastaringselt puhkama tulla. 

Pargimaastiku loovad ringid ning ringidesse suubuvad sirged. Ringid ja sirged moodustavad pargi jalgteevõrgustiku.

Pargiteede ringide süsteem järgib olemasolevaid TAIMEKOOSLUSTE piire.

Ringidesse suunduvad sirged järgivad põhilisi juurdepääsu SUUNDI pargialale.

Ringid on täidetud erinevate FUNKTSIOONIDE ja TAIMEKOOSLUSTEGA. Pargis on erinevad aktiivsustsoonid, joogast rulatamiseni. 

Liikumine pargis on dünaamiline. Parki pääseb neljast suunast. Pargisisene liikumine toimub omavahel ühendatud ringe mööda. Nii saab ühest aktiivsustsoonist teine. 

Suure ringi piiriks on jalgtee, mille äärde on paigutatud valgustid ning piki ringi istutatakse NIMETAMMED. Nimetammed istutavad auväärsed viimsilased. Istutatud puid tähistavad kuumtsingitud ja graveeritud kirjaga (näiteks: Helle Meri, Quercus robur, 7. IV 2018) terasplaadid jalgtee sillutises.

Ringi lõunaküljel, tulevaste hoonete, ärimaja ja Viimsi riigigümnaasiumi vahelisele alale jääb ruum väikelaste MÄNGUVÄLJAKULE. 

Spordihoone ning Arengukeskuse vahel asub noortele mõeldud aktiivne ala, RULAPARK.

Ühlasi on tegu peamise juurdepääsu alaga pargile. Siia jääb tulevase spordihoone väljak, edasi tulevad parklad ja Randvere tee.

Rulapark hoiab hoonetevahelise ruumi aktiivsena ka õhtusel ajal.

Kõik alad on aastaringselt funktsionaalselt kasutatavad. Suur nimetammede ring on keskne aktiivsusala kogu aasta vältel. Suvisel ajal kasutatatkse seda erinevate väliürituste läbiviimisel, nt jaanituli, Viimsi inimeste „pikk laud“, erinevad mängud jne. Talvel on suur ring koht jõuluürituste korraldamiseks, kuuseplats, turg jne. Suvist rularada saab talvel kasutada lumelinna toimumiskohana.

Jalgteede äärde ja mänguväljaku vahetusse lähedusse on paigutatud kohtkindlad PINGID, TOOLID ning PRÜGIKASTID. Pingid ja toolid on valmistatud kuumtsingitud ja kummivärviga kaetud valtsitud terasest. Pingid, toolid on seljatugedega, käetoed on ühel pool istetasapinda. Pingid ja toolid on projekteeritud ja paigutatud pargialale järgides kõikekaasava disaini printsiipe. Prügikastid on samast tootesarjast, ilmastikukindlad ning hõlpsalt tühjendatavad. 

Viimsi Tammede pargi idee on kasutada ja võimendada OLEMASOLEVAID TAIMEKOOSLUSI. Pargiteede ringide süsteem järgib olemasolevaid taimekoosluste piire.

Säilitatud ja juurde on istutatud harilikke tammesid (Quercus robur), tarnaid ja kõrrelisi. Säiltatud on olemasolev suur arooniapõõsas (Aronia melanocarpa) pargiala keskel. Arooniad piiravad väikelaste mänguväljaku ala.

Suure ringi servades asuvad VÕSARINGID hoitakse puutumatuna, et säilitada maksimaalselt võimalik elupaik rukkiräägule.

KAHELEHISE KÄOKEELE kasvuala on tähistatud madala piirdega ning seda ala ei niideta.

Per aspera ad astra

Tähetorni plats ja Pirogovi trepid *** Tähetorni square and Pirogov stairs
Location: Tartu, Estonia
Client: Tartu Linnavalitsus *** Tartu City Council
Size: 2 800 m2
Status: Competition, 2016 --- 4th prize
Competition team: Ivar Lubjak, Maria Pukk

„Per aspera ad astra“ kujundusprintsiibid lähtuvad olemasolevast olukorrast ja Tartule omastest märgilistest elementidest ning materjalidest.
Ideekavand tegeleb Tähetorni platsi korrastamisega. Kavandatud teedevõrgustik järgib väljakujunenud liikumisteid ja -suundi. Vastavalt kasutusmugavusele on laiendatud tähetornini viivat tsentraalset kaldteed. Üle Tähetorni platsi on lisatud teerada uue Pirogovi trepi suunal. Korrastatud on teed piki nõlva.
Kõik teed on kaetud paekivi sõelmetega ning piiratud terasest ribaga.

Haljastust on säilitatud võimalusel maksimaalselt. Suuremad muruplatsid, Struve meridiaanikaare skulptuuri ümber, on tasandatud ja nivelleeritud horisontaalseks. Külvatud murusegu on keskmiselt suurema valge ristiku osatähtsusega.
Likvideeritud on perspektiivitu kõrghaljastus. Oluline on vaadete avamine tähetornile, Struve skulptuurile ja uuelt trepistikult alla vanalinnale. Maha on võetud võsastunud sirelipuhmas tähetorni ees ja põõsastikud trepi ümbruses nõlval.

TREPP
Uus ühendus Pirogovi ja Tähetorni platsi vahel on lahendatud võimalikult lakooniliselt. Trepi kujundamisel on välditud selle trajektoori mitmekordset muutumist linnuse muinsuskaitsealusel nõlval. Trepi suund kulgeb maksimaalselt piki nõlva. Tõusu pöördel jätkub laskuv trepp kaldteega Pirogovi haljasalale. Trepi ja kaldtee suunatus järgib põhilist ja vajalikku liikumistrajektoori vanalinnast tähetorni juurde.
Trepp on 1.5 m lai. Trepi laius jaotub tavapärasteks tõusuastmeteks laiusega 0.9 m ja istumisastmeteks. Istumisastmed on 0.6 m laiad ja 0.45 m kõrged. Astmetelt avaneb järk järgult, tõusu edenedes, vaade vanalinnale.

MATERJALID
Põhilised ehitusmaterjalid on Tartule omane punane klinkertellis, must lakitud teras, opaalklaas ja paekivisõelmed pargiteedel.
Punasest klinkertellisest on Pirogovi trepi astmed, väikeinventari istumistasapinnad (pink, pikniku lavats). Terasest on kõik käsipuud, pargivalgustite postid, pinkide jalad ja raamid ning pargiteede servad. Opaalklaasist on valgustite kuplid.

INVENTAR
Kavandatud väikevormid (pink, lavats, valgusti) ja uus trepp moodustavad terviku.
Trepiastmed ja pingi ning lavatsi istumistasapinnad on valmistatud klinkertellisest. Pinki toetab 40 x 40 mm terasprofiilidest raam. Pingi otsa kujundamisel on kasutatud Toomemäel olemasoleva pingi mustri fragmenti – terasest diagonaalne rist ja neli ringi – nn Toomemäe muster.
Pikniku lavats on laotud kalasabamustris tellistest. Istumistasapinda hoiab maapinnast kõrgemal betoonist sokkel.

Pargivalgusti on valmistatud d 150 mm terastorust. Valgusti kuppel on opaalklaasist ja silindrikujuline. Valgusti posti kõrgus 3.2 m, kupli osa kõrgus 1.2 m.

Pingid on paigutatud laiemate pargiteede servadesse, vaatega Tähetorni platsile.
Piknik-lavatsid on paigutatud kobarasse otse murualale, võimaldades mõnusat äraolemist ja suhtlemist.

VALGUSTUS
Maheda üldvalguse tagavad valge opaalviimstlusega pargivalgustid. Tähetornile ja Struve skulptuurile vaadete säilitamiseks on pargivalgustite hulk ratsionaalne, valgusti vorm minimalistlik.
Olulised liikumissuunad – tähetorni tsentraalne tee ja trepistikuni viiv kaldtee Pirogovi platsi poolt on valgustatud pinnasesse süvistatud valgustitega.
Eraldi on valgustatud tähelepanuväärsed dekoratiivse võraga puud, Struve meridiaanikaare mälestusmärk, Petzvali astrograafi torni ja tähetorni fassaadid. Puude ja muude objektide valgustid on pinnasesse süvistatud suunatud reflektoriga valgustid.
Pirogovi trepp on valgustatud tellisastmete vertikaalpindadesse süvistatud valgustitega.

KASUTUSFUNKTSIOONID
Tähetorni platsil tähistatakse 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva. Sündmuse parimaks läbiviimiseks on plats tsoneeritud diagonaalse teevõrgustikuga. Lõikuvad rajad moodustavad kolmnurgakujulise vaba ala kõneleja ja koori ning pealtvaatajate vahele. Amfiteatrit meenutav reljeef tagab publikule hea vaadeldavuse üle rivistunud korporantide lippude. Petzvali tornist pakutakse kuuma jooki.
Suvisel ajal saab Tähetorni väljakul korraldada lava või telgiga üritusi. Pargiteedel saab mängida petanque’i või istuda Pirogovi trepi varjulistel astmetel.
Petzvali astrograafi torn rekonstrueeritakse astronoomia kohvikuks, kus toimib ka temaatiliste raamatute laenutus. Kohviku lauad-toolid tõstetakse vaatlustorni lähedusse platsile. Kevadel toimub traditsiooniline Raamatu ja roosi päeva raamatulaat.

Ananass või artišokk? Barcelonas

Ananass või artišokk? - eksperimentaalne aed KUMU hoovis on Barcelona 9. Maastikuarhitektuuri Biennaali üks väljavalitud projektidest (selected transition).

Rahvusvahelise Rosa Barba Maastikuarhitektuuripreemia võitja kuulutatakse välja 29. septembril 2016 Barcelonas. Žürii poolt valitud tööd avaldatakse biennaali kataloogis ja nendest koostatakse näitus.

Vaata lisaks Rosa Barba prize: http://www.coac.net/landscape/premiC_e_R.html
... ja Aedade järelelu: http://oaasarhitektid.blogspot.com.ee/2013/05/aedade-jarelelu.html

*
*
*

Pineapple or Artichoke? – an experimental garden in the courtyard of Estonian Museum of Art is one of the selected projects (selected transition) of the 9th International Biennal of Landscape Architecture in Barcelona.

The International Landscape Prize Rosa Barba winner and finalists will present their projects during the symposium that will take place on the 29th September 2016 in Barcelona. The projects selected by the international jury will be published in the catalogue of the 9th Biennial and displayed on the Rosa Barba Prize exhibition.

Project name: PINEAPPLE OR ARTICHOKE? – an experimental garden to the courtyard of Estonian Museum of Art (KUMU)
Beginning of the date: 05.04.2013
Completion built date: 01.05.2013
Address: Estonian Museum of Art, Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn 10127
Surface: 240 m2
Cost: 4.16 EUR/m2
Client name: Estonian Museum of Art
Construction company: Volunteers
Costs of maintenance: 0.10 EUR/m2

The experimental garden is exploring the relationships between garden and citizen in contemporary urban society i.e. nature and culture. Through this case study the Big-Bag Garden gives a new chance to the forgotten or abandoned gardens of Tallinn. For one summer the stubborn settlers of lost gardens will be brought to the Estonian Museum of Art (KUMU) courtyard and get another chance to survive.
Urban gardens, based on temporarily empty plots, have great potential in strengthening the social cohesion. People gather for the common goal – growing ecological food, meeting other people, organizing events – in such way give a new valuable layer in the better balanced urban life.
120 Big-Bags with plants are placed in the KUMU courtyard in two rows as the pointer to the critical issue – the future of the homeless gardens. The plants of these gardens are tough ones that have been survived despite the changes around them. Each bag has equipped with the label where you can find the description of the garden: original site, names of the plants and the date of replanting.
Homeless gardens will give a rich material for thinking about the role and the potential of empty plots in the cities. Exposition will point out the issues of urban ecology, urban horticulture and social engagement. In the dense urban environment people need another kind of contact with nature. Small gardens embody a little model of nature – the place where one can follow natural processes, cycles of the vegetation – and in such way understand the larger intergal whole.

See also Rosa Barba prize: http://www.coac.net/landscape/premiC_e_R.html
... and Homeless gardens: http://oaasarhitektid.blogspot.com.ee/2013/05/aedade-jarelelu.html

Aaviku 13 aastat hiljem

Aaviku elurajooni maastik ja väikevormid *** Aaviku residential area landscape and street furniture
Location: Tallinn, Estonia
Client: Tallinna Linnavalitsus *** Tallinn City Council
Size: 68 000 m2
Status: Invited competition, 2002 --- 1st prize. Comission, 2002 ... 2003. Built, 2003
Design: Maria Pukk & Ivar Lubjak (OAAS Arhitektid)

*
*
*

Avastusi sahtli põhjast!
Aaviku oli OAAS Arhitektide esimene projekt. Tellija Tallinna linn ja ehitaja KMG Ehitus. Hoonestuse autor Emil Urbeli arhitektibüroo.
Aaviku elurajooni avamispeo pildile on jäänud Maria Pukk, üks elamute arhitektidest Indrek Erm ja sisearhitekt Krista Thomson.

*
*
*

Discoveries from the bottom drawer!
Aaviku was the first project by OAAS Architects. Commissioned by the city of Tallinn and the builder KMG Ehitus. Dwellings were made by Emil Urbel architectural office.
On a picture of Aaviku opening party are Maria Pukk, one of the architects of dwellings Indrek Erm and interior designer Krista Thomson.

Põltsamaa Rokokoo

EV100 Põltsamaa kesklinna avaliku ruumi konkurss *** Reconstruction of the centre of Põltsamaa
Location: Põltsamaa, Estonia
Client: Põltsamaa Linnavalitsus *** Põltsamaa City Council
Size: 23 000 m2
Status: Competition, 2016 --- 2nd prize
Competition team: Ivar Lubjak, Maria Pukk

*
*
*

Põltsamaal on kõik hästi. Siin on oma elamualad, väikelinna mastaapi sobituv tööstus ning kvintessentsiks keskaegne linnus. Linnus ning laiemalt kogu kesklinn on mattunud vohava pargimaastiku alla. See on Põltsamaa paiguti metsik avalik ruum, mille linnaruumilise pausi tekitab maaliline Põltsamaa jõgi. Üksikud majad vaatavad pargipuid, hooned on justkui ära eksinud ning ei seostu märgilise Põltsamaa linnusega.
Uus kesklinn on tugeva identiteediga koht. Äratuntav ja selge kohaspetsiifiline tänavamuster viitab otseselt suurele minevikule, sidudes olemasoleva kultuurikihi alateadlikult oleviku ning tulevikuga.
Loodud rokokoolik rütm Kesk tänava sillutisel viib linnas liikuja mööda mõttelist vaatekoridori kaubanduskeskkonnast läbi Roosisaare, linnusele lähemale. Muster pärineb ajaloolise Põltsamaa lossi marmorsaalist ning asetub tänasesse konteksti tänu kaasaegsele materjalilahendusele ning toetavale linnaruumile.

Roose võib kasvatada kõikjal, aga rokokoo on vaid Põltsamaal!

Idealistid

3d triptühhon “Mahajäetud maastikud” *** 3d triptych “Abandoned Landscapes”
Location: Tallinn, Estonia
Client: Tallinna Kunstihoone *** Tallinn Art Hall
Size: 8.4 x 2.6 m
Status: Comission, 2016. Built, 2016
Design: Maria Pukk & Ivar Lubjak (OAAS Arhitektid)

*
*
*

Metsik Skoone bastion jõudis Kunstihoonesse. 02.07.— 14.08.2016, Idealistid. Rakenduskunsti näitus Tallinna Kunstihoones.

Umbrohupark Skoone kohta vaata ka:
http://oaasarhitektid.blogspot.com.ee/2011/08/umbrohupark-skoone.html

*
*
*

Wild Skoone bastion reached the Tallinn Art Hall. 02.07.— 14.08.2016, Idealists. Exhibition of applied art at the Tallinn Art Hall.

Võsa ja lopsakus. Metsikuse ilu ja võlu

Maria Pukk kirjutab välieluruumi ajakirjas ÕU, 10-2015 – “Võsa ja lopsakus. Metsikuse ilu ja võlu”

On võsad ja lopsakused, mis hirmutavad ja ängistavad. Need on millegi lõpp ja millegi algus. Ilu, korra, elu lõpp ning mahajäetuse algus.

SKOONE LILLEFESTIVAL
Mahajäetust võib leida ootamatutes kohtades, Skoone bastionil – 50m Tallinna Vanalinnast ning igasuvisest Lillefestivalist. Jõulise linnamüüri äärde kerkivad igal kevadel väikesed aialapid, väikekodanlikud jutustavad maailmad, justkui äraspidi pööratud allotment. Paari minutilise teekonna kaugusel lokkab ja lõhnab aastaid puutumatu tihnik kogu oma ilus, kõige kaootilisuse ja spontaansusega. Metsistunud park kõige ehedamal kujul. Elu käib, poisid rulatavad, ei ühtki pinki, vaid rinnuni kõrguv võsa. Imestan, miks keegi pole siiani tulnud ideele sinna telkima minna. Vaikus keset linna.

PRIISLE PEENAR
Ootamatult päris allotmenti kohtasin aga Lasnamäel, Priisle kaubanduskeskuse taga. Otsides ühest aeg seisma jäänud vintage poest asju, avastasin end välja astudes seismas keset absurdioaasi. Nurkapidi kokku ehitatud üheksakorruselise majagrupi ees laius kogu krundi ulatuses METSIKUS. Mitte tavapärane, kaks põõsast ja kättejuhtunud traadist peenrapiire, nö Lasnamäe lahendus, vaid tõeline, Soodevahe uuestisünd. Siin on näha hoolivust parimal moel. Tegijaid ei ole ilmselt mitte üks, esimese korruse oma aeda ihkav elanik, vaid neid on palju. Hoolt, hoolitsust ja isetegemise julgust on kaugelt näha. Enamus taimi on ilmselt käest kätte tuttavate käest saadud või kevadeti lodžadel ja aknalaudadel jogurtitopsides seemnest kasvatatud. Kohaspetsiifika missugune. Vene rahvusele omaselt on palju tuliliiliaid ning erkroosade õitega flokse, ühe akna all troonib uhke kõrvits. Taamal on pügatud elupuud. Tegemise rõõm paistab kaugele, taimi on istutatud nii, nagu neid on saadud. Imestama paneb valitsev kord, midagi pole katki ega välja tõmmatud.
Aastaid tagasi pakkus EKA keskkonnadisaini tunnis üks terane arhitektuuritudeng välja mõtte, et rõdude vertikaalmaatriks tuleks tühermaadele ja hoonete vahele maha tõmmata ning tekkivad ruudud elanikele välja jagada, peenralappideks. Lootuses, et ehk kaovad siis kõledad siseõued jning tühi majadevaheline ala ja tekib sotsaalne sidusus. Siin on see spontaanselt tehtud.

SOODEVAHE HÄÄBUMINE
Sama, isetegemise rõõmu võis näha aastaid tagasi Soodevahes. Kohas, millest me kõik oleme üle lennanud, kuid reeglina enamus mitte kunagi käinud. Endisest Soodevahe spontaansest küllusest on tänaseks saanud siledaks rullitud ja muruga kaetud maalapp, mida on lennukiaknast ilus vaadata. Tallinna piir lõikab Soodevahe pooleks. 2010. aastal võeti vastu otsus, et Talinna Soodevahe tuleb likvideerida. Kõik, mis linnas, sai määratud 2011. aasta sügiseks kaduma, väljaspoolsel lubati jääda. Koos poole Soodevahega on haihtunud ka identiteet. Enam pole lokkavaid aedu ning kättejuhtunud materjalidest ehitatud hurtsikuid, mńaabritevahelist sõprust ja melu. Järele on jäänud vaid hädavajadus, meenutuseks üksikud suuremad okaspuud. Viimane katse päästa päästmatut sai teoks aastal 2013, kui Katrin Koovi ja EKA tudengitega sai ümber istutatud veel vastupidanud taimi. “Aedade järelelu” näituse kuraator Eha Komissarov pakkus võimaluse teha midagi KUMU õue. Ja nii Soodevahe uuestisünd üheks suveks teoks saigi. Võtsime riski, lootes, et ehk saab kevadistest libledest, maasikataimedest, lupiinidest ning roosidest sügiseks lokkav tihnik. Nii juhtuski. 120 ühe ruutmeetri suurust ehituskotti täitusid imeväel lokkava taimestikuga, läbisegi umbrohuga. Aed muutus, kasvas ja lokkas ja hääbus. Linna mahajäetud aededele sai korraks tähelepanu tõmmatud.
Viimased sõnajalad istutasime ümber ühte Vene tänava aeda, mille haljastamisel oleme kasutanud teadlikult ümberistutamise meetodit ning mida hoiame metsikuna. Kontrollitult metsikuna. Kontrastiks vanalinna ülikorrastatud siseõuedele. Metsikuse algpõhjuseks sai ühe omaniku vankumatu soov säilitada sahhalini konnatatart. Taime, millest on võimatu vabaneda. Õnneks on kooslus mitmekesisem ning konnatatar hajub teiste taimede vahele ära. Vene tänaval oleme püüdnud luua aeda, mis saaks ise hakkama, oleks ilus aastaringselt ning kus oleks kohaspetsiifilised taimed. Avastasime hiljuti, et konnatatar on hinnatud kevadine gourmet-taim. Seega, edaspidi saame liigsed võrsed kevadeti moodsalt umbrohuna ära süüa.

OUDOLF – METSIKUSE MEISTER
Kohaspetsiifiliste, lokkavate ja metsikute taimekoosluste meisterloojaks on kahtlemata Piet Oudolf. Hollandi mees, kes on maailmakuulus tänu oma tundlikele ja ümbrusesse vastanduste läbi sulanduvatele lahendustele. High Line ja Battery Park New Yorgis on kuulsaimad. Euroopa ajutiste lahendustena on ühed lahedaimad olnud kindlasti Serpentine galerii siseõu Londonis aastal 2011, koos Peter Zumthoriga ning Arsenale Il Giardino delle Vergini 2010. aasta Veneetsia biennaalil.
Kaks aastat hiljem läbi Veneetsia Arhitektuuribiennaali jalutades mõjus Piet Oudolfi lopsakas aed nagu sõõm värsket õhku. Justkui noaga lõigatult lõppes ortogonaalne maastik ja ekspositsioonid ning algas lopsakas maastik teisest dimensioonist. Aeda kirjeldas Piet Oudof ise kui ülekasvanud luhta, mille täishiilgus saabub hilissuvel, varasügisel. Piet Oudolfi maatriksplaneering mõjus siin oma parimal moel.
Tihedalt, esmapilgul kaootiliselt läbisegi istutatud kõrrelised ja püsikud ning suurte õitega suvelilled moodustasid pealetungiva taimevaiba, mis kohe-kohe lagunevaid hooneid justkui neelama hakkasid. Loodud oli keskkonnd, milles silm puhkas ja kus oli hea olla.
Oudolf alustas oma karjääri 1976. aastal Hollandis, Haarlemi linnas. Teda huvitas eelkõige see, taimede kasvamine ja eluring. Esimestel tööaastatel liikus ta informatsiooni saamiseks ringi botaanikute ja ökoloogide seltskonnas. Oudolfi edasiviivaks jõuks oli pettumus, mida tekitas 1970ndatel aastatel Euroopa aianduses kehtinud range reeglistik. Leidmaks uusi, nö healoomulisi taimi, millel oleksid huvitav kuju ja struktuur, pikem õitseaeg, põnevad viljad jne, suundus ta aianditesse üle Euroopa. "Need aiad olid ilusad, aga ma otsisin midagi, mis oleks erinev ja spontaansem", ütleb Oudolf ise. 1982. aastal kolis Oudolf Hummelosse, asus taimi aretama ning rajas aiandi, mis sai kiiresti tuntuks oma eriliste taimede poolest. Piet Oudolf oli aastakümneid tuntud just taimekasvatajana.
Tsiteerides Oudolfit: ”…me püüame luua aeda dogmavabalt. Me ei lõika tagasi, kui raamat ütleb, et peab lõikama. Me teeme seda siis, kui me seda õigeks peame, kui see tundub ilus. Iga taim meie aias on lubatud, kuni ta näeb hea välja ja peab end kenasti üleval.”
Sama, kontrollitud lopsakuse ideed kohtab kõikides tema loodud maastikes. Oudolf valib taimi nende kuju, lehtede värvi ja struktuuri, mitte õitsemise järgi. Tsiteerides: “Õitsemise aeg on nii lühike, me vajame selliseid taimi, kes on ilusad ka enne ja pärast õitsemisaega, õied on lihtsalt boonuseks.”
Aedu kujundades arvestab ta taimede väljanägemisega aastaringselt. Ise nimetab ta oma kujundusvõtet neljamõõtmeliseks. Neljandaks mõõtmeks on aeg. Oma esimeste loodud aedadega tõmbas ta tähelepanu just sellega, et taimed jäid sügisel kuivununa peenrasse, moodustades omalaadse, uue pruuni maastiku. Kui ta 1980ndatel aedade loomist ja taimedega katsetamist alustas, polnud keegi veel sarnaselt taimi istutama asunud. Tema eesmärk oli luua aedu, mis vajaksid vähest sekkumist, oleksid pidevas muutumises, mõjuksid loomulikult lopsakalt ning näeksid head välja. Lisaks sobiksid ümbritsevasse keskkonda ja tekitasid dialoogi. Inimene peab julgema ja tahtma seal olla. Aed peab olema huvitav – METSIKULT huvitav. Eelkirjeldatud projektid seda kõike on. Sattununa neisse mõnedest tekitasid need kõik sarnast, lopsakuse enesesse ahmimise emotsiooni ning tahtmist viibida neis kauem.
Oudolf kasutab oma aedade loomisel kindlakujulist taimede paigutust. Tavalise, lineaarse kõrguste ja värvide hierarhia asemel on seda võrreldud muusikapalaga, mis kasutab kordusi, motiive, varieerudes nii suuruselt kui skaalalt. Oudolf kasutab oma töödes läbivalt maatrikssüsteemi. Taimemuster on kahekihiline, milles taimegrupid korduvad. Ühel tasandil on väikesed grupid tekstuursete, visuaalselt silmatorkavate taimedega. Teise kihi moodustavad suured taimegrupid, mis lõhuvad väikeseid ja tekitavad mulje spontaansusest. Koos moodustavad nad pildi, millesse on võimalik sisse astuda.

Tavapäraste aedade kõrval on ka kontrollitud metsikus ilus. Ilu võib leida just mikrotasandil. Esmapilgul hooletusse jäetud maastik peidab endas hulga emotsioone, värve ja lõhnu ning muutub aasta aastalt üha lopsakamaks ja metsikumaks. Kihistused muutuvad, tekivad ning kaovad. Kui metsik metsistub, saab seda alati raamidesse suruda.

Koigi torn valmis!

Koigi maastikukaitseala vaatetorn ja matkaraja rekonstrueerimine *** Lookout tower and reconstruction of hiking trail to Koigi Landscape Reserve
Location: Saaremaa, Estonia
Client: RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus *** State Forest Management Centre
Size: Lookout tower hight 10.9 m, hiking trail lenght 4.33 km
Status: Comission, 2012…2013. Built, 2014

Vaata ka:
http://www.saartehaal.ee/2014/08/08/koigi-matkarajale-voib-paaseda-juba-sel-sugisel/
Ja:
http://www.oaasarhitektid.blogspot.com/2013/04/koigi-vaatetorn.html

Fotod: Üllar Soonik, RMK

Aed Joala

Aed Joala *** Garden Joala
Location: Tabasalu, Estonia
Client: Private
Size: 1 800 m2
Status: Comission, 2008...2009. Built, 2013
Design team: Ivar Lubjak, Maria Pukk
House architecture: Pekka Vapaavuori

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali eriauhind!

Maria Pukk ja Ivar Lubjak koos Emil Urbeli, Pille Lausmäe, Liisa Põime ning Tiit Nurklikuga said Kukemõisa karjamõisa tervikliku lahenduse eest Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali eriauhinna 2013!

*
*
*

Maria Pukk and Ivar Lubjak with Emil Urbel, Pille Lausmäe, Liisa Põime and Tiit Nurklik received the Estonian Cultural Endowment Prize 2013 for Kukemõisa architecture!

Click here for gala pictures:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-kultuurkapitali-aastapreemia-palvisid-kivirahk-lauristin-ja-paljud-teised.d?id=67584206#dgsee-124460:2BVS3E-s4fB9SfTasrV4Ha

Minge Kukele :)

Eile kuulutati Eesti Arhitektuurimuuseumis pidulikult välja Eesti Arhitektide Liidu võistluste "ERAMU 2008 – 2012" ja "VÄIKE 2010 – 2012" võitjad. Võistluste eesmärk on tunnustada nendes ajavahemikes valminud huvitavamaid eramuid ja väikeobjekte. Mõlemal võistlusel anti välja üks peapreemia ja kolm võrdset preemiat.

Võistluse "VÄIKE 2010 – 2012" peapreemia võitsid ja uhke aukirja said OAAS Arhitektid – Ivar Lubjak ja Maria Pukk – Kukemõisa väikevormide eest.

Võistluste parimaid töid eksponeeriv näitus on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud 17. novembrini 2013.

Kuke asjad:
http://www.oaasarhitektid.blogspot.com/2013/08/kukemoisa-uhe-maastiku-lugu.html
ja
http://www.oaasarhitektid.blogspot.com/2011/09/sugis-kukel.html

*
*
*

OAAS Architects got 1st prize for small scale objects of Kukemõisa Guesthouse in the competition "SMALL 2010 – 2012, Best Examples of Estonian Small Scale Architecture Objects".

Kukemõisa. Ühe maastiku lugu

Maastik ja arhitektuursed väikevormid Kukemõisas *** Landscape and small structures at Kukemõisa
Location: Seliküla, Estonia
Client: Private
Size: 3 800 m2
Status: Comission, 2007...2012. Built, 2012
Design team: Maria Pukk & Ivar Lubjak

*
*
*

OAAS Arhitektid, Maria Pukk ja Ivar Lubjak, kirjutavad ajakirjas Maja, 2-2013 (76) – "Ühe maastiku lugu" Kukemõisa maastiku ning väikevormide projekteerimisest.

START – 2007. aasta sügis
Krunt. Seest tühjaks lõhutud vana maja, kaks lagunenud ja ümberkukkumise äärel kõrvalhoonet. Võsastunud, künklik maastik. Kolmest küljest piiratud metsaga. Lääne suunal põld.
Tekib idee vastandumisest ja sümbioosist. Eesmärgiks saab luua kontrollitud metsikus, lokkav ja vohav taimestik ning selge vorm. Et lokkava vohavusega veenvalt mõjuda, sünnib otsus mitte kasutada värve. Otse vana maja akna all kasvab lihtõieline valge sirel. Kõik juurde istutatavad taimed hakkavad õitsema valgelt.
Krundi eesosas, sissesõidu kõrval asuv ahvatlevalt mõjuv lohk saab kliendi valuläve proovikiviks. Teeme ettepaneku kaevata tiik, vähemalt 20 meetrise läbimõõduga.
Ideega edasi minnes otsustame vana maja ümber oleva, veel osaliselt elujõulise õunapuu aia säilitada ning väärtustada seda uute, traditsiooniliste viljapuu sortidega. Alles on mõned marjapõõsad, ka need jäävad. Vana maja ümber planeerime ruumi, mida perenaine saab vastavalt oma soovidele taimedega täita. Istutada traditsioonilisi talulilli ja marjapõõsaid.
Hakkab kujunema selge visioon. Koondame tervikuks kaks lähenemist, traditsioonilise ja uudse ning võimendame tulemuse (taimsete) suurvormidega.

TRADITSIOONID – vana maja ümbrus
Traditsioonid on antud kontekstis kõik suurused, mis kohale ja ajastule omased. Püüame maksimaalselt säilitada olemasolevaid taimi: sireleid, maasikaid, pojenge. Kuna sellest jääb väheks, et saavutada soovitud tihedus, toome taimi juurde – hortensiad, sirelid, viljapuud, maitsetaimed, kõrvitsad.  Selgub, et vajalikus mahus on soovitud taimi võimatu aianduspoodidest ja puukoolidest saada… sest… ettenähtud istikud on liiga tavalised ja neid lihtsalt sellises mahus ei  kasvatata ega müüda. Kasutame OAAS-ile omast, nn recycling – võtet. Taimed said mahajäetud kohtadest Kukemõisa ümber istutatud. Tänu kliendi vastutulelikkusele ja ideega kaasaminemisele tuuakse Tšiili gunnerad (Gunnera tinctoria) lähedaloleva mõisa umbekasvanud kraavikallastelt. Lupiinid (Lupinus) tulevad hävingule määratud Soodevahest.

MODERNSUS – maastiku lahendus, väikevormid ja uue maja ümbrus
Teine lähenemine on kõige uue rõhutamine. Peamiseks võtteks saab lihtsus, corten, viinapuud, triibulised piibelehed, tiik, niidutaimedega peenar.
Kõik krundil ette võetud mastaapsed maastikulised täiendused ja parandused jälgivad süsteemselt ranget geomeetriat. On selged kujundid – diagonaal, ring, sirge. Sisse- ja väljalõiked on täisnurksed. Midagi ei vooga ega lookle vabavormiliselt. Taimestik on valitud täiendama arhitektuuri ning pakkuma üllatusi. Õistaimed on valged. Uue maja terrassipeenra harilikud maikellukesed on triibulise lehega (Convallaria majalis ‘Albostriata’). Lõunapoolsetel müüritugedel kasvavad erinevad viinapuud (Vitis vinifera ‘Hasanski Sladkii’, ‘Zilga’), kirdes Ronivad hortensiad (Hydrangea petiolaris).  Gunnerate istutus tiigi ümber on planeeritud ühtlase rastrina.
Põhimõtteline vajalik tihedus peaks olema saavutatud ca 5 aastaga.

2013. aasta kevad
Piibe maanteelt maha keerates annab noolsirge teeots esimese vihje, et tegu pole päris tavalise Eesti maakohaga. Tavapärase raputava ja künkliku kaheroopalise raja asemel viib majani praktiliselt sirge tee, mille kahel pool laiub laas, kus veel paar aastat tagasi elas karu. Vesine ja metsik maastik pole auto aknast vaadates just paljulubav.
Kõik on tume ja bold (rammus), samas justkui nö pooltoonides ja sordiini all. Must kimm. Corten. Viimistlemata laudis. Betoon. Klaas. Skulpturaalsed taimekooslused.
Esimesena hakkab silma pompöösne, katuseta, paekivist kõrvalhoone otsaviil. Krundil asuvad ajaloolised hooned on pärit üle-eelmise sajandi vahetusest ning kuulusid Seliküla karjamõisa kompleksi.
Lähemale jõudes näeb vana elumaja, mis on nagu maamaja ikka – klassikaline, kimmkatusega, ühekordne puitehitis väikeste akendega otsaviilul. Küll aga selgub lähemal vaatlusel, et hoone on häirivalt sirge. Et arusaam vanast ja pooleldi mahajäetud, justkui maailmalõpus asuvast talukohast on petlik. Sama sirge on eelkirjeldatud kõrvalhoone ja taamal paistev teinegi, kuhu sisse on uputatud must, rippuv, kuubikujuline kimmiga kaetud uus elumaja. Nii nagu arhitekt Emil Urbeli projekteeritud hooned suhestuvad füüsiliselt olemasolevate ehitistega, on ka hoonetevahelise ala kontseptsioon koha ajaloolist tausta ja omanike moodsat mõtlemist toetav ja täiendav.

Tiik
Ettepanekust rajada 20 meetrise läbimõõduga tiik on töö käigus saanud 32 meetrine ümmarguse põhiplaaniga veekogu. Tiik on vooderdatud eemalt põllult korjatud maakividega, millel kasvab sammal. Üllatuslikult on veekogu asustanud tuhanded konnad, kes kevadeti pererahval ülemäära kaua magada ei lase. Veepinda katab õhukese rohelise kihina väike lemmel (Lemna minor).
Ruumielamuse saamiseks viib tiigile veekohal rippuv purre. Purdeni jõudmiseks tuleb läbida rinnuni ulatuv gunnerate tihnik.

Arhitektuursed väikevormid
Arhitektuursete väikevormide projekteerimisel jätkasime maastikus kasutatud printsiipide rakendamist. Ikka lihtne ja terviklik üldmulje, mida täiendab ootamatu lahendus materjali, loodava objekti kuju või detaili näol.
Kasvuhoone on täisnurkne klaaskuubik, mis mõjub ühtviisi harjumuspäratult nii tühja kui paksult taimi täis olevana. Asukoht sai valitud terrassile, uue maja ja väliköögi vahetusse lähedusse, et tomatid oleksid lähedalt võtta. Klaasi täiendab corten. Corteni tükke ja ribasid on piirajatenng eraldajatena maastikus läbivalt kasutatud.
Kelder on samuti kuubik, cor-tenist valmistatud okkalise pealispinnaga maht. Murust välja kasvav kuup on kui roostes skulptuur, mille sees särab pretensioonikas lühter fimalt Flos.
Müüritoed ja vana maja luugid on samuti cortenist, siksakiliste sisselõigetega roostes terasplaadid. Väljalõikeid on kasutatud teena uue maja sissepääsu ees. Vaateteljel uue maja elutoast läbi paekivist kõrvalhoone vare paistab betoonist perenaise peenar. Samad siksakilised väljalõiked moodustavad istutuskaste, millest kasvavad välja maasikad ja maitsetaimed. Peenart raamistavatel betoonservadel saab mugavalt istuda ning kõndida.

Lennurada – veel valmimata niidutaimedest triip
Vana maja eest terrassilt põllu poole vaadates tundub, et esiplaanil on lõputu niit. Tegelikkuses on maastikus vaid diagonaalne triip niidutaimi muru keskel. Diagonaali servas on käigurada vanast majast uue elumaja sissepääsuni. Pimedal ajal on triip valgustatud.
Seistes triibu alguses, vana maja ees, jäävad vaatajale kahele poole raamiks vanad paekivimüürid koos nendesse uputatud hoonetega. Müürid varjavad elumaja esimese korruse. Müüre varjavad cortenist müüritoed. Müüritugesid varjavad viinapuud ja kõik on roheline.
Koht valmib, areneb, kasvab ja täitub aegamisi. Taimed elavad oma elu ja arhitektuursed väikevormid kattuvad samblaga. Loodame, et paarikümne aasta pärast näeb Kuke välja justkui korrastatud džungel, mille vahelt paistavad siit sealt aktsentidena välja roheliseks tõmbunud corten-kuubikud.

Aedade järelelu – 1 kuu hiljem

Ananass või artišokk? – eksperimentaalne aed KUMU hoovis 1 KUU PEALE TAIMEDE ISTUTAMIST, SEEMNETE KÜLVAMIST.
Vaata ka: http://oaasarhitektid.blogspot.com/2013/05/aedade-jarelelu.html

*
*
*

Pineapple or Artichoke? – an experimental garden to KUMU courtyard ONE MONTH AFTER PLANTING AND SOWING SEEDS.
See also: http://oaasarhitektid.blogspot.com/2013/05/aedade-jarelelu.html