December 11, 2016

Rahulik – Kuressaare Pargi Lasteaed

Kuressaare Pargi Lasteaed *** Kuressaare Pargi kindergarten
Location: Kuressaare, Estonia
Client: Kuressaare linn *** City of Kuressaare
Size: 2 190 m2
Status: Competition, 2016
Competition team: Ivar Lubjak & Maria Pukk









November 12, 2016

Per aspera ad astra

Tähetorni plats ja Pirogovi trepid *** Tähetorni square and Pirogov stairs
Location: Tartu, Estonia
Client: Tartu Linnavalitsus *** Tartu City Council
Size: 2 800 m2
Status: Competition, 2016 --- 4th prize
Competition team: Ivar Lubjak, Maria Pukk


































„Per aspera ad astra“ kujundusprintsiibid lähtuvad olemasolevast olukorrast ja Tartule omastest märgilistest elementidest ning materjalidest.
Ideekavand tegeleb Tähetorni platsi korrastamisega. Kavandatud teedevõrgustik järgib väljakujunenud liikumisteid ja -suundi. Vastavalt kasutusmugavusele on laiendatud tähetornini viivat tsentraalset kaldteed. Üle Tähetorni platsi on lisatud teerada uue Pirogovi trepi suunal. Korrastatud on teed piki nõlva.
Kõik teed on kaetud paekivi sõelmetega ning piiratud terasest ribaga.

Haljastust on säilitatud võimalusel maksimaalselt. Suuremad muruplatsid, Struve meridiaanikaare skulptuuri ümber, on tasandatud ja nivelleeritud horisontaalseks. Külvatud murusegu on keskmiselt suurema valge ristiku osatähtsusega.
Likvideeritud on perspektiivitu kõrghaljastus. Oluline on vaadete avamine tähetornile, Struve skulptuurile ja uuelt trepistikult alla vanalinnale. Maha on võetud võsastunud sirelipuhmas tähetorni ees ja põõsastikud trepi ümbruses nõlval.

TREPP
Uus ühendus Pirogovi ja Tähetorni platsi vahel on lahendatud võimalikult lakooniliselt. Trepi kujundamisel on välditud selle trajektoori mitmekordset muutumist linnuse muinsuskaitsealusel nõlval. Trepi suund kulgeb maksimaalselt piki nõlva. Tõusu pöördel jätkub laskuv trepp kaldteega Pirogovi haljasalale. Trepi ja kaldtee suunatus järgib põhilist ja vajalikku liikumistrajektoori vanalinnast tähetorni juurde.
Trepp on 1.5 m lai. Trepi laius jaotub tavapärasteks tõusuastmeteks laiusega 0.9 m ja istumisastmeteks. Istumisastmed on 0.6 m laiad ja 0.45 m kõrged. Astmetelt avaneb järk järgult, tõusu edenedes, vaade vanalinnale.

MATERJALID
Põhilised ehitusmaterjalid on Tartule omane punane klinkertellis, must lakitud teras, opaalklaas ja paekivisõelmed pargiteedel.
Punasest klinkertellisest on Pirogovi trepi astmed, väikeinventari istumistasapinnad (pink, pikniku lavats). Terasest on kõik käsipuud, pargivalgustite postid, pinkide jalad ja raamid ning pargiteede servad. Opaalklaasist on valgustite kuplid.

INVENTAR
Kavandatud väikevormid (pink, lavats, valgusti) ja uus trepp moodustavad terviku.
Trepiastmed ja pingi ning lavatsi istumistasapinnad on valmistatud klinkertellisest. Pinki toetab 40 x 40 mm terasprofiilidest raam. Pingi otsa kujundamisel on kasutatud Toomemäel olemasoleva pingi mustri fragmenti – terasest diagonaalne rist ja neli ringi – nn Toomemäe muster.
Pikniku lavats on laotud kalasabamustris tellistest. Istumistasapinda hoiab maapinnast kõrgemal betoonist sokkel.

Pargivalgusti on valmistatud d 150 mm terastorust. Valgusti kuppel on opaalklaasist ja silindrikujuline. Valgusti posti kõrgus 3.2 m, kupli osa kõrgus 1.2 m.

Pingid on paigutatud laiemate pargiteede servadesse, vaatega Tähetorni platsile.
Piknik-lavatsid on paigutatud kobarasse otse murualale, võimaldades mõnusat äraolemist ja suhtlemist.

VALGUSTUS
Maheda üldvalguse tagavad valge opaalviimstlusega pargivalgustid. Tähetornile ja Struve skulptuurile vaadete säilitamiseks on pargivalgustite hulk ratsionaalne, valgusti vorm minimalistlik.
Olulised liikumissuunad – tähetorni tsentraalne tee ja trepistikuni viiv kaldtee Pirogovi platsi poolt on valgustatud pinnasesse süvistatud valgustitega.
Eraldi on valgustatud tähelepanuväärsed dekoratiivse võraga puud, Struve meridiaanikaare mälestusmärk, Petzvali astrograafi torni ja tähetorni fassaadid. Puude ja muude objektide valgustid on pinnasesse süvistatud suunatud reflektoriga valgustid.
Pirogovi trepp on valgustatud tellisastmete vertikaalpindadesse süvistatud valgustitega.

KASUTUSFUNKTSIOONID
Tähetorni platsil tähistatakse 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva. Sündmuse parimaks läbiviimiseks on plats tsoneeritud diagonaalse teevõrgustikuga. Lõikuvad rajad moodustavad kolmnurgakujulise vaba ala kõneleja ja koori ning pealtvaatajate vahele. Amfiteatrit meenutav reljeef tagab publikule hea vaadeldavuse üle rivistunud korporantide lippude. Petzvali tornist pakutakse kuuma jooki.
Suvisel ajal saab Tähetorni väljakul korraldada lava või telgiga üritusi. Pargiteedel saab mängida petanque’i või istuda Pirogovi trepi varjulistel astmetel.
Petzvali astrograafi torn rekonstrueeritakse astronoomia kohvikuks, kus toimib ka temaatiliste raamatute laenutus. Kohviku lauad-toolid tõstetakse vaatlustorni lähedusse platsile. Kevadel toimub traditsiooniline Raamatu ja roosi päeva raamatulaat.

August 17, 2016

Ananass või artišokk? Barcelonas

Ananass või artišokk? - eksperimentaalne aed KUMU hoovis on Barcelona 9. Maastikuarhitektuuri Biennaali üks väljavalitud projektidest (selected transition).

Rahvusvahelise Rosa Barba Maastikuarhitektuuripreemia võitja kuulutatakse välja 29. septembril 2016 Barcelonas. Žürii poolt valitud tööd avaldatakse biennaali kataloogis ja nendest koostatakse näitus.

Vaata lisaks Rosa Barba prize: http://www.coac.net/landscape/premiC_e_R.html
... ja Aedade järelelu: http://oaasarhitektid.blogspot.com.ee/2013/05/aedade-jarelelu.html

*
*
*

Pineapple or Artichoke? – an experimental garden in the courtyard of Estonian Museum of Art is one of the selected projects (selected transition) of the 9th International Biennal of Landscape Architecture in Barcelona.

The International Landscape Prize Rosa Barba winner and finalists will present their projects during the symposium that will take place on the 29th September 2016 in Barcelona. The projects selected by the international jury will be published in the catalogue of the 9th Biennial and displayed on the Rosa Barba Prize exhibition.

Project name: PINEAPPLE OR ARTICHOKE? – an experimental garden to the courtyard of Estonian Museum of Art (KUMU)
Beginning of the date: 05.04.2013
Completion built date: 01.05.2013
Address: Estonian Museum of Art, Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn 10127
Surface: 240 m2
Cost: 4.16 EUR/m2
Client name: Estonian Museum of Art
Construction company: Volunteers
Costs of maintenance: 0.10 EUR/m2

The experimental garden is exploring the relationships between garden and citizen in contemporary urban society i.e. nature and culture. Through this case study the Big-Bag Garden gives a new chance to the forgotten or abandoned gardens of Tallinn. For one summer the stubborn settlers of lost gardens will be brought to the Estonian Museum of Art (KUMU) courtyard and get another chance to survive.
Urban gardens, based on temporarily empty plots, have great potential in strengthening the social cohesion. People gather for the common goal – growing ecological food, meeting other people, organizing events – in such way give a new valuable layer in the better balanced urban life.
120 Big-Bags with plants are placed in the KUMU courtyard in two rows as the pointer to the critical issue – the future of the homeless gardens. The plants of these gardens are tough ones that have been survived despite the changes around them. Each bag has equipped with the label where you can find the description of the garden: original site, names of the plants and the date of replanting.
Homeless gardens will give a rich material for thinking about the role and the potential of empty plots in the cities. Exposition will point out the issues of urban ecology, urban horticulture and social engagement. In the dense urban environment people need another kind of contact with nature. Small gardens embody a little model of nature – the place where one can follow natural processes, cycles of the vegetation – and in such way understand the larger intergal whole.

See also Rosa Barba prize: http://www.coac.net/landscape/premiC_e_R.html
... and Homeless gardens: http://oaasarhitektid.blogspot.com.ee/2013/05/aedade-jarelelu.html










July 13, 2016

Aaviku 13 aastat hiljem

Aaviku elurajooni maastik ja väikevormid *** Aaviku residential area landscape and street furniture
Location: Tallinn, Estonia
Client: Tallinna Linnavalitsus *** Tallinn City Council
Size: 68 000 m2
Status: Invited competition, 2002 --- 1st prize. Comission, 2002 ... 2003. Built, 2003
Design: Maria Pukk & Ivar Lubjak (OAAS Arhitektid)

*
*
*

Avastusi sahtli põhjast!
Aaviku oli OAAS Arhitektide esimene projekt. Tellija Tallinna linn ja ehitaja KMG Ehitus. Hoonestuse autor Emil Urbeli arhitektibüroo.
Aaviku elurajooni avamispeo pildile on jäänud Maria Pukk, üks elamute arhitektidest Indrek Erm ja sisearhitekt Krista Thomson.

*
*
*

Discoveries from the bottom drawer!
Aaviku was the first project by OAAS Architects. Commissioned by the city of Tallinn and the builder KMG Ehitus. Dwellings were made by Emil Urbel architectural office.
On a picture of Aaviku opening party are Maria Pukk, one of the architects of dwellings Indrek Erm and interior designer Krista Thomson.


July 05, 2016

Põltsamaa Rokokoo

EV100 Põltsamaa kesklinna avaliku ruumi konkurss *** Reconstruction of the centre of Põltsamaa
Location: Põltsamaa, Estonia
Client: Põltsamaa Linnavalitsus *** Põltsamaa City Council
Size: 23 000 m2
Status: Competition, 2016 --- 2nd prize
Competition team: Ivar Lubjak, Maria Pukk

*
*
*

Põltsamaal on kõik hästi. Siin on oma elamualad, väikelinna mastaapi sobituv tööstus ning kvintessentsiks keskaegne linnus. Linnus ning laiemalt kogu kesklinn on mattunud vohava pargimaastiku alla. See on Põltsamaa paiguti metsik avalik ruum, mille linnaruumilise pausi tekitab maaliline Põltsamaa jõgi. Üksikud majad vaatavad pargipuid, hooned on justkui ära eksinud ning ei seostu märgilise Põltsamaa linnusega.
Uus kesklinn on tugeva identiteediga koht. Äratuntav ja selge kohaspetsiifiline tänavamuster viitab otseselt suurele minevikule, sidudes olemasoleva kultuurikihi alateadlikult oleviku ning tulevikuga.
Loodud rokokoolik rütm Kesk tänava sillutisel viib linnas liikuja mööda mõttelist vaatekoridori kaubanduskeskkonnast läbi Roosisaare, linnusele lähemale. Muster pärineb ajaloolise Põltsamaa lossi marmorsaalist ning asetub tänasesse konteksti tänu kaasaegsele materjalilahendusele ning toetavale linnaruumile.

Roose võib kasvatada kõikjal, aga rokokoo on vaid Põltsamaal!