Lihula kutsub! 2. preemia Lihulast

EV100 Lihula peatänava konkurss *** Reconstruction of the centre of Lihula

Location: Lihula, Estonia

Client: Lääneranna Vald *** Lääneranna County

Size: 30 000 m2

Status: Competition, 2020 --- 2nd prize

Competition team: Ivar Lubjak, Maria Pukk

*

*

*

Lihulas on palju vaevu aimatavaid keskaja jälgi ning erinevaid ajaloolisi kihistusi. Seda isegi ja eriti väikeobjektide – sammaste tasandil. 

Avalik ruum on kohati metsik, erinevad kihistused on segamini ja tähistamata ning mõjuvad peidus olevana. Vaja on kohad tähistada, et Lihula jutustaks oma lugu. Vaja on õhkõrna kihistuste ühendust, delikaatset sekkumist ja linnaruumi korrastamist, et avada Lihula süda ja sisu. 

Uus Lihula keskus on äratuntava identiteediga koht. Sekkumine laseb ajalool esile tulla ning seob erinevad kohad üheks ruumiks sillutise, väikevormide ja haljastuse abil. Loodavate objektide vormi- ja materjalikeel on lihtsad, lastes keskkonnal särada.

Lihtsustatud varjemustrist sillutise rütm algab Konsumi esisel aktiivsel väljakualal Tallinna tänaval ning viib kõndija mööda mõttelist telge mõisani. Kultuurmaja ees asub uus sündmusruum, mis on märgistatud samasuguse sillutisega. Muster viitab looduses liikumisele ja loodusega tihedalt seotud olemisele. Seda sama lugu räägivad ka haljastusse valitud taimed – erinevad kõrrelised, dekoratiivsed alleepuud.

TUULIK

Lihula tuulikust tulev valgusvihk on maamärk, mis paistab Virtsu-Risti maanteele ja annab möödasõitjatele märku, et midagi on toimumas.

Nüüd ei saa Lihulast lihtsalt mööda kihutada.

Valgusvihk on erinevatel tähtpäevadel erinev: Eesti Vabariigi aastapäev –   sinine, Kevadpühad – heleroheline, Jaanipäev – roheline, MAFF – tumeroheline, Jõulud – punane, laadapäevad – valge, PRIDE – vikerkaarevärviline  jne.

SAMBAD

Sambad on tugev Lihula identiteet. Sambaid on palju ja erinevaid ning need pole hetkel tajutavad. Obeliskid ja mälestusmärgid on Elisabethi kiriku aias, Vabaduse pargis on Vabadussõja mälestussammas ja kivi kahe karuga, sambad ümbritsevad mõisa ja mõisa parki, valgustitega sambad on Kultuurimajal, suured sambad on hoonetel – mõisa peamajal, aidal, Kultuurimajal ja Jaani kõrtsil Tallinna maantee ääres, ka tuulikut võiks pidada üheks suureks sambaks. 

Sambad tuleb korrastada, välja valgustatda ja eksponeerida neile väärikal moel.

VAREMED JA VÄLJAKAEVAMISED

Varemed ja väljakaevamised (konserveeritud, osad ka kerge katusega kaetud (vene kirik), osad uinuvas olekus). Varemed on konserveeritud ja tähistatud. Kihistus on avatud. Pargilikult kasutatavad on peale linnuse varemete ka mõisa viinavabriku, tsistertslaste nunnakloostri ja esimese Elisabethi kiriku varemed (vabaõhukontserdid). Vene kirikut kasutatakse sündmusruumina, näitus, loengud, vabaõhukino. Paigaldatud on ajutine katus, seinad on konserveeritud, põrand valatud. Tornis on vaateplatvorm. Kirikuaed korrastatud. Viinavabriku varemetesse võib perspektiivselt rajada näiteks palmimaja, mis haakuks mõisa inglise ja regulaarstiilis parkidega.

VALGUSTUS

Lihula valgustus on kolme tüüpi. Lineaarne tänavavalgustus. Hajus pargialade maapinda süvistatudvalgustus (silmapaistvad puud). Monumentaal / fassaadivalgustus (hooned, mälestusmärgid).

HALJASTUS 

Linna haljastuse selgroo moodustavad peatänava ja suuremate kõrvaltänavate alleed. Alleepuuna on kasutatud hariliku pihlaka vormi Autumn Spire, mis on madalakasvuline, intensiivse sügisvärviga ja linnahaljastuses vastupidav puu. Alleed ühendavad erinevaid pargialasid. Mõisa inglise stiilis park on perspektiivselt ühendatud üle vallimäe ja silla regulaarpargiga (perspektiivselt taastatav). Suuremaid alasid, nt Kultuurimaja ees asuv väljaku parklapoolne külg, ääristatakse erinevate kõrrelistega, et tekitada dünaamilist ruumi ja suhestuda lähedalasuva ranna-ala – Matsaluga. Puudealune ala ja suuremad madalad haljasruudud on kaetud kivirike, liivateede jt Eestile iseloomulike ja vastupidavate ning putukaid linna meelitavate pinnakattetaimedega. Aktsentidena on Tallinna tänaval kasutatud lumepallipõõsaid, mis loovad pidulikkust ja on efektsed pilgupüüdjad.

ISTMED, PIIRDED, SERVAD

Lihulale on omased erinevad piirded ja servad – hekkpiire (lumepallipõõsad), nõlvpiire, kiviaed, sepisaed. Neid korrastatakse. Piki Tallinna tänavat paigutatakse istmed, samuti tiigisaarele ja Kultuurimaja ette. Arvestatud on, et Lihula elanikkond on vananev, mh hooldekodu asukad, ning linnas peab olema mugav liikuda kõikidel elanikel. Kuna märgilisi detaile ja ilusat arhitektuuri ning kihistust on palju, on ka peatumis- ja puhkamisvõimalusi palju.

SILLUTIS

Sillutis ja tasapinnad – tänav, rada, väljak, kaldpind. Eksponeeritud keskaegne tänavasillutis Tallinna ja Kopli tänavate ristmikul. Loodud Lihulale unikaalne lihtsustatud varjemuster, mis muudab suured ruumid intiimsemaks, samas ei mõju liigselt domineerivalt.

Tallinna tänav on jäetud kahesuunaliseks 1 + 1 sõidureaga. Sopistused tekivad bussipeatuste kohal, jalakäijate ülekäigukohad eenduvad ning sunnivad autosid aeglustama.

Ühes tasapinnas, hoonest hooneni ala, jagatud tänavaruum on tekitatud Konsumi kaupluse ette Kopli ja Jaama tänavate vahele.

Tallinna peatänav on puiestee. Autoliiklus on eraldatud jalakäijatest haljasribaga või istutuskastidega (Argipäeva keskväljak).

LIHULA AJATELG

Kultuurimaja esisel väljakul on kaugele paistev Lihulat tutvustav ajatelg. Ajatelg on esimene, pikk ja sisutiheda teksti ning pildimaterjaliga kaetud teraslehest väikevorm, mida linna külaline märkab ning millel olevat infot kasutatdes saab linna avastama minna.

VÄIKEVORMID

Lihulale omased tumeda viimistlusega terasest väikevormid arvestavad Eestis kehtivate normide ning kõikikaasavuse põhimõtetega. Valgustus on led-tehnoloogial põhinev. Valgusti mast on jalakäijale sobiva kõrgusega 4 m (linnaäärses osas 6 m) ning valmistatud tumeda viimistlusega terasprofiilidest. 

Istmed arvestavad ergonoomiga ning on sobiva kaldega ja selga toetavad, Istutuskastid annavad võimaluse hooajati taimi vahetada ning luua seeläbi erinevaid meeleolusid, eraldada autoliiklust jalakäiate aladest.

PÜHAPÄEVA KESKVÄLJAK

Kultuurimaja esine väljak on esindussündmuste väljak.

Lihula ajatelg. Välikohvik.10 purskkaevu. Istumiskohad. Visuaalne ühendus mõisa ja tiigisaarega.

Võimalikud üritused – paraadid, Perfomance, Eesti Looduse Aastafoto näitus, MAFF väliüritused.

Kultuurimaja kõrval paiknevat parklat on laiendatud, säilitatud läbisõit Nõlva tänava kinnistutele. Parklasse on kavandatud 55 parkimiskohta.

ARGIPÄEVA KESKVÄLJAK

Konsumi kaupluse esine laiem Tallinna tänavaala lõik Kopli ja Jaama tänavate vahel on argipäevasündmuste väljak, hoonest hooneni ühes tasapinnas jagatud linnaruum. Koht, kuhu koondub igapäevane tegevus.

Turukioskid. Bussipeatus. Konsumi kaupluse äriala.

Kaupluse taga parkla linna külalistele ca 70 parkimiskohta. Konsumi esine ala on autodest vabastatud tekitades avara hoonete esise ala.

Laadapäevadel suletakse liiklus. Autode läbipääs toimub Aia – Pioneeri –Jaama tänavate kaudu.

Let It Be – Viimsi Tammede park

Viimsi Tammede park *** Viimsi Oaks Park 

Location: Viimsi, Estonia

Client: Viimsi Vallavalitsus *** Viimsi Parish

Size: 43 100 m2

Status: Competition, 2017 --- shared 1st honourable prize

Competition team: Ivar Lubjak & Maria Pukk

Viimsi Tammede park asub Haabneeme keskuses ning on tulevikus Viimsi valla ESINDUSPARGI funktsiooniga roheala, mida ümbritsevad olulise tähtsusega hooned.

Põhjast ja läänest piirneb maa-ala väikeelamute rajooniga. Lõunast Tammepõllu tänava korterelamute kvartaliga. Ala lõunapiirile Tammepõllu tee äärde on kavandatud Viimsi riigigümnaasium. Viimsi-Randvere tee poole on planeeritud Viimsi spordihoone ja Arengukeskus.

Tammede park on avar ja kutsuv VÄLI, see on koht, kuhu saab aastaringselt puhkama tulla. 

Pargimaastiku loovad ringid ning ringidesse suubuvad sirged. Ringid ja sirged moodustavad pargi jalgteevõrgustiku.

Pargiteede ringide süsteem järgib olemasolevaid TAIMEKOOSLUSTE piire.

Ringidesse suunduvad sirged järgivad põhilisi juurdepääsu SUUNDI pargialale.

Ringid on täidetud erinevate FUNKTSIOONIDE ja TAIMEKOOSLUSTEGA. Pargis on erinevad aktiivsustsoonid, joogast rulatamiseni. 

Liikumine pargis on dünaamiline. Parki pääseb neljast suunast. Pargisisene liikumine toimub omavahel ühendatud ringe mööda. Nii saab ühest aktiivsustsoonist teine. 

Suure ringi piiriks on jalgtee, mille äärde on paigutatud valgustid ning piki ringi istutatakse NIMETAMMED. Nimetammed istutavad auväärsed viimsilased. Istutatud puid tähistavad kuumtsingitud ja graveeritud kirjaga (näiteks: Helle Meri, Quercus robur, 7. IV 2018) terasplaadid jalgtee sillutises.

Ringi lõunaküljel, tulevaste hoonete, ärimaja ja Viimsi riigigümnaasiumi vahelisele alale jääb ruum väikelaste MÄNGUVÄLJAKULE. 

Spordihoone ning Arengukeskuse vahel asub noortele mõeldud aktiivne ala, RULAPARK.

Ühlasi on tegu peamise juurdepääsu alaga pargile. Siia jääb tulevase spordihoone väljak, edasi tulevad parklad ja Randvere tee.

Rulapark hoiab hoonetevahelise ruumi aktiivsena ka õhtusel ajal.

Kõik alad on aastaringselt funktsionaalselt kasutatavad. Suur nimetammede ring on keskne aktiivsusala kogu aasta vältel. Suvisel ajal kasutatatkse seda erinevate väliürituste läbiviimisel, nt jaanituli, Viimsi inimeste „pikk laud“, erinevad mängud jne. Talvel on suur ring koht jõuluürituste korraldamiseks, kuuseplats, turg jne. Suvist rularada saab talvel kasutada lumelinna toimumiskohana.

Jalgteede äärde ja mänguväljaku vahetusse lähedusse on paigutatud kohtkindlad PINGID, TOOLID ning PRÜGIKASTID. Pingid ja toolid on valmistatud kuumtsingitud ja kummivärviga kaetud valtsitud terasest. Pingid, toolid on seljatugedega, käetoed on ühel pool istetasapinda. Pingid ja toolid on projekteeritud ja paigutatud pargialale järgides kõikekaasava disaini printsiipe. Prügikastid on samast tootesarjast, ilmastikukindlad ning hõlpsalt tühjendatavad. 

Viimsi Tammede pargi idee on kasutada ja võimendada OLEMASOLEVAID TAIMEKOOSLUSI. Pargiteede ringide süsteem järgib olemasolevaid taimekoosluste piire.

Säilitatud ja juurde on istutatud harilikke tammesid (Quercus robur), tarnaid ja kõrrelisi. Säiltatud on olemasolev suur arooniapõõsas (Aronia melanocarpa) pargiala keskel. Arooniad piiravad väikelaste mänguväljaku ala.

Suure ringi servades asuvad VÕSARINGID hoitakse puutumatuna, et säilitada maksimaalselt võimalik elupaik rukkiräägule.

KAHELEHISE KÄOKEELE kasvuala on tähistatud madala piirdega ning seda ala ei niideta.

September ja Kohtla-Järve riigigümnaasium

Kohtla-Järve riigigümnaasium *** Kohtla-Järve State High School
Location: Kohtla-Järve, Estonia
Client: Haridus- ja Teadusministeerium *** Estonian Ministry of Education and Research
Size: 3 500 m2
Status: Competition, 2017
Competition team: Ivar Lubjak & Maria Pukk

Kevad tuleb!

Saue Vallamaja *** Saue Parish House
Location: Saue, Estonia
Client: Saue Vallavalitsus *** Saue Parish
Size: 1 680 m2
Status: Competition, 2017 --- 3rd prize
Competition team: Ivar Lubjak & Maria Pukk

Vesilennuki 1 ja 3

Vesilennuki 1 ja 3 kinnistute linnaehituslik arhitektuurne ja hoonestuse mahuline visioon *** Urban planning and design of Vesilennuki 1 and 3

Location: Tallinn, Estonia

Client: Riigi Kinnisvara AS *** State Real Estate Ltd

Size: 8 000 m2

Status: Invited competition, 2017 --- 2nd prize

Competition team: OAAS Arhitektid

LINNAEHITUSLIK IDEE

Vesilennuki 1 ja 3 krundid ja planeeritud hoonestus jääb Lennusadama ja Patarei piirkonna südamesse, tulevase “Mere väljaku” äärde ning selle põhja-lõuna suunalisele teljele.

Väljakut hakkavad piirama esinduslikud hooned – IT Agentuur, “Justiitspalee”, Lennusadama angaarid ning Vesilennuki 3 ärihoone.

Samas peab kavandatavad hooned sobituma ajaloolise kasarmuhoonega Vesilennuki 1.

Ala dominandid on “Kolm õuna” (OAAS Arhitektide Lennusadama ja Patarei ala konkursi võidutöö märgusõna) – “Justiitspalee”, Lennusadama angaarid, Patarei. Ala taust on Läänemeri.

Linnaehituslik olukord tingib kompaktse mahuga ning tagasihoidlikut, väärikat ja kvaliteetset arhitektuuri.

Lähtuvalt kehtivast detailplaneeringust on planeeritud Vesilennuki 3 hoone korruselisus ja absoluutkõrgus.

Vesilennuki tänava poolt on hoonel 3 korrust, Kalaranna tänava pool on hoonel 1 maapealne korrus, mis jääb tänu reljeefile sisuliselt tänavaga ühte tasapinda.

Muinsuskaitse eritingimused määravad kasarmuhoone vaadeldavuse vajaduse Kalaranna-Vesilennuki ristmikult.

Muinsuskaitse eritingimustes määratud ehitusjoone piiramine 10 m Vesilennuki 3 krundi lõunapiirist ei taga kasarmuhoone paremat vaadeldavust kui kavandatud kolmnurgakujuline vaatesektor joonel Vesilennuki 3 krundi edelanurk – kasarmuhoone loodenurk.

Krundi kirdenurgas kasvavad remmelgad on säilitatavad. Samas peab Mere väljaku äärne hoonestus olema frontaalne ja kinnipidama naaberhoonete ehitusjoontest.

Remmelgad on säilitatud Vesilennuki 3 hoone sopistuses tänavaäärse petikfassaadi ja tegeliku väilsseina vahel. Tekkiv arhitektoon loob äratuntava liigenduse hoone avaderütmis.

Vesilennuki 1 krundile detailplaneeringuga määratud ehitusalale on kavandatud staabihoonega analoogne, kuid materjalikäsitluselt kaasaegne ehitis – Staabihoone II.

Staabihooned I ja II moodustavad kasarmuhoone taustal tsentraalse kompositsiooni. Ettepanekuna on hoonetevaheline ala kujundatud ringikujulise haljasalana.

Kasarmuhoone peasissepääs on kavandatud avanema läände. Samas on säilitatud vastassissepääsu, mis muudab hoone kasutamise paindlikumaks.

ASENDIPLAAN

Vesilennuki 3 hoone maht paikneb piki krundi lääne piiri.

Peasissepääs jääb hoone ida fassaadi.

Hoone lõunaosas on Kalaranna liiklusmürast madala müüriga piiratud terrass ning trepistik jalakäijatele reljeefist alla.

Autode ligipääs toimub Vesilennuki tänavalt otse maa-alusesse parklasse.

Vesilennuki 1 ja 3 autode sissesõidutee on ühildatud, nii ei teki jalgteede katkestusi piki tänavat.

Planeeritud parkimiskohti on kokku 54. Lisaks 7 peatumiskohta piki Vesilennuki 1 krundi Kalaranna tänava nõlvaalust.

Vesilennuki 1 parkla parkimine on kavandatud ühes reas ja võimalikult kasarmuhoonest eemal. Tekib pidulik trepistikuga sissepääs ajaloolisesse hoonesse.

ARHITEKTUUR

Planeeritud hoonete arhitektuur on korruste plaanide osas käesolevas etapis ehitusmahtu ja selle põhimõttelist liigendatust määrav.

Kavandatud ehitusmahud on optimaalselt maksimaalsed.

Vesilennuki 3 hoone maa-alusel korrusel on parkla 32 autole.

Kõik ülejäänud korruste plaanid on jäetud vabaks. Trepikoja, karkassi ja akende paigutus võimaldab korruste pinda paindlikult kasutada.

Esimesele korrusele sobiks toitlustus- või teenindusasutused, kuna osa korrusest jääb reljeefi tõttu perimetraalsest loomulikust valgustusest ilma.

Teise korruse lõunapoolne fassaad avaneb katuseterrassile.

Kolmas korrus on kõrgete lagedega luksuslik büroopind, mida saab loominguliselt sisustada nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas.

Hoone on raudbetoon karkassil ja samast materjalist vahelagedega.

Fassaadiviimistlus on must klinkertellis või õlise läikega lakitud mustast terasest fassaadiplaadid.

Aknad-uksed on terasraamides ja kirka klaasiga.

Hoone peasissepääsu kohal on ringikujuliste veekogumisavadega mustast betoonist varikatus. Sissepääsu ees on parklasse allasõit ja betoonist istutuskast jugapuupuhmale.

Aktsendid on Kalaranna tänava poole suunatud hoonemahu teravnurk ja Vesilennuki tänava ääres hoone fassaadide vahel kasvavad remmelgad.

Vesilennuki 1 kasarmuhoone on kavandatud rekonstrueerida büroohooneks, milles paikneksid esindussaalid korporatiivsetele ettevõtetele. Parem oleks kui siin asuks muidugi muuseum.

Esinduslikkust rõhutavad taastatud kamin-ahjud, peegellaed, stukkdekoor etc.

Kasarmuhoone fassaadid krohvitakse ja värvitakse tumehallides toonides.

Vesilennuki 1 staabihoone II on olemasoleva staabihoone koopia, kuid kaasaegses materjalis.

Hoone väike ühekorruseline kelpkatusega maht on täies ulatuses valmistatud mustaks toonitud raudbetoonist.

Hoones on elamusürituste saalid nii loengute-seminaride kui ka pidulike vastuvõttude korraldamiseks.